Miks on üldse vaja riistvara hooldust?

• Et uus arvuti kaua kestaks, on teda vaja perioodiliselt hooldada. Mida vanemaks arvuti saab, seda suurem on vigade tekkimise võimalus. Tegemist on elektroonika komponentidest koostatud tootega, mille parameetrid aja jooksul  "ujuma" kipuvad või hoopis väsima hakkavad.

• Arvuti ja tarkvara on kokkukuuluvad mõisted. Paratamatult tuleb töö käigus midagi installeerida, saada internetist uuendusi ja salvestada kõvakettale andmeid. See andmehoidla (kõvaketas) vajab perioodilist korrastust.

• Me kõik oleme märganud, et uus arvuti töötab kiirelt ja aja jooksul ta jääb aina aeglasemaks. Tegelikult pole keegi vahepeal protsessorit vahetanud, mälu ega kõvaketast muutnud aga arvuti jääb kogu aeg jõuetumaks. Miks see nii on !? Me küll kustutame mittevajaliku ära, aga mingi jälg jääb ikka järgi. Need jäljed kuhjuvad ja mõne aja pärast vajabki kogu süsteem korrastamist.

• Tootja uuendab draiverieid ehk tarkvara, mis konkreetset komponenti juhib. Kui pikka aega uuendusi ei lae, siis ei pruugi seade enam uusimaid võimalusi ära tunda , rääkimata nende turvalisest ära kasutamisest.

• Ei teeks paha ka arvuti korpusesse vaadata. Eradunud soojus juhitakse ventilaatoritega korpusest välja. Toimub õhu ringlus - soe õhk suunatakse välja ja külm õhk sisse. Mõnes mõttes on tegemist tolmuimeja efektiga. Tolm ladestub arvuti komponentidele ja halvendab jahutustingimusi. See tolm vajab eemaldamist juba spetsialisti poolt.

• Arvutihooldaja on nagu perearst, kes teeb profülaktikat, annab nõu, vahendab tehnoloogiauudiseid ja kasutab Teie juures ka teistest firmadest saadud kogemusi. On suur oht olemas, et ta "naabrimehest" paremini asja tunneb ja kogu arvutivõrku väljasttulija värske pilguga näeb.

• Oma spetsialisti väljaõpe on ettevõttele aeganõudev ja kulukas. Sageli ei suuda üks spetsialist ära katta kõikki valdkondi. Lahenduseks on vastava teenuse sisseost just sellises kvalifikatsioonis ja mahus nagu ettevõte vajab. Kindlasti ka asendatavus puhkuste või haiguste korral. Teenusepakkuja varumeeste pink on pikem.

• Kui ettevõtte "itiguru" haigeks jääb, või puhata tahab, on ettevõtte raskes seisus kui sellel ajal midagi juhtuma peaks. Lahenduseks on teenuse sisseost või tähtajaline teenuseleping.

• Tavaliselt ollakse püsikliendi suhtes mõistvad ja soodustused võivad laieneda ka teistele valdkondadele kui ainult arvutihooldus. Ka siin toimib mastaabi efekt - mida rohkem ostad, seda soodsamaks läheb. Alati maksab üle küsida :)

• Tasuta lõunaid ei ole - tasuta hooldust samuti. Kui õigel ajal hooldust ei tee, võib lõppeda see mõne arvutikomponendi "enneaegse surmaga". Teadagi kes selle kinni maksma peab ;-) Valida on planeeritud hoolduse või avarii vahel. Ühel juhul saate oma aega planeerida, teisel juhul olete sundseisus ja närveerite andmete, raha ja ajakulu pärast.

• Inimene, kes iga päev arvuteid hooldab, oskab kasutajale ka uusi nippe õpetada, kuidas oma arvutiga paremini ümber käia ja millistest tegevustest hoiduda. Teatavasti tarkvara garantii alla ei käi ja kui arvuti ikka kinni jooksutada, siis pole kindel, et andmeed alles jäävad. Aega ja närve kulub kindlasti. Pole ka haruldane, kus müüja oma osa saab kehva arvuti müümise eest :)

• Arvuti on väga võimas töövahend - muidu me seda ju ei kasutaks, kui see teisiti oleks. Sama võimas töövahend on ta "kurikaeltele" kui nad kontrolli Teie arvuti üle omale saavad. Seepärast on ülioluline, et kontroll arvuti kasutamise, käsutamise ja õiguste üle, kes mida teha saab, Teie kätes oleks. Arvutihooldaja oskab siin nõu anda, õigusi hallata ja kahtluste korral ka lisa ülevaatuse teha.

• Arvutihooldaja aitab ettevõttel välja töötada turvapoliitikaid ja seesmisi arvutivõrgu kasutamise reegleid. Kõik see on ettevõtte enda teha, mis toimub või ei toimu tema sisevõrgus, kes võrgust välja või sisse pääseb ja mis tingimustel kaugtööd tehakse. Seda kõike aitab häälestada arvutihooldaja.

• Server kui arvuti süda vajab kindlasti perioodilist hooldust, sest tema käideldavusest sõltub enamiku arvutikasutajate töö võimalikkus.Perioodiliselt tuleb lisada operatsioonisüsteemi turvapaikku, täiendusi, Service Pac'e, Hot fix'e jne. hallata õigusi ja logidest vaadata, mis probleemid on olnud ja neid lahendada. Jälgida vaba kõvaketta ruumi ja vajadusel ebavajalik kustutada. Kindlasti informeerida ettevõtte kontaktisikut, kui mingi resurss on otsa saamas, ennetamaks tööseisakuid.

• Varukoopiate tegemine tuleb tavaliselt alles siis meelde, kui andmed kaduma lähevad (kas siis eksliku kustutamise või kõvaketta rikke korral). See poliitika tuleb koostöös arvutihooldajaga välja töötada, juurutada ja ka perioodiliselt turvakoopia elujõulisust kontrollida.

• Serveri koormuse jälgimisest saab väga vajalikku infot ettevõtte resursside kasutamisest, kitsaskohtade väljaselgitamisest ja võimsuste planeerimisest. Arvutihooldaja pakub välja võimalikud arengud koostöös ettevõtte kontaktisikuga vältimkas probleemide süvenemist, kuhjumist või resursside ebamõistlikku kasutamist.